On kõlanud hääli, mis seavad kahtluse alla nii suure projekti vajalikkuse, nimetades seda ehk liigseks tsentraliseerimiseks või isegi turvariskiks praeguses ebakindlas maailmas. On vihjatud, et suured klaasist ehitised on kriisiolukorras haavatavad sihtmärgid ja et mõistlikum oleks ressursse hajutada. Ma mõistan neid muresid – suured muutused ja uued visioonid tekitavadki alati küsimusi. Kuid arstina ja haiglajuhina vaatan ma olukorda pragmaatiliselt: me ei saa jääda kinni minevikku, kui meie ümber olev maailm ja meditsiinitehnoloogia tormavad edasi. Tallinna Haigla on eelkõige mõtteviisi muutus, kus me lõpetame konkureerimise omaenda süsteemi sees ja hakkame tegutsema ühtse tervikuna.

Haigla algab inimestest ja töökorraldusest

Levinud on eksiarvamus, et Tallinna Haigla tähendab vaid uut massiivset hoonet. See on vaid üks osa tervikust. Tegelikult on haigla eelkõige organisatsioon, inimesed,traditsioonid ja protsessid. Me oleme juba alustanud juriidilist ja sisulist ühinemist, et luua ühtne kontsern. See tähendab, et me lõpetame olukorra, kus haiglad dubleerivad tegevusi, konkureerivad samade spetsialistide pärast ja raiskavad ressurssi eraldiseisvatele tugiteenustele või laboritele. Me loome sünergiat juba täna, et pakkuda patsiendile parimat abi kohe, sõltumata sellest, millal uus maja valmib. Ühtne juhtimine ja ühised hanked võimaldavad meil investeeringuid paremini sihtida ja meie kõigi ühist raviraha säästlikumalt kasutada.

Patsient võidab koostööst

On väidetud, et hajutatud süsteem ja eraldiseisvad üksused tagavad suurema turvalisuse. Kuid tänapäeva meditsiinis tähendab killustatus hoopis ebaefektiivsust ja ohtu ravikvaliteedile. Kui meil on puudus arstidest ja õdedest, siis on vastutustundetu panna haiglad omavahel võistlema. Ühtses suures organisatsioonis saame me personali tööd paremini planeerida et tagada valveringide parem mehitatus, ja pakkuda meedikutele kaasaegset koolituskeskkonda ning residentuuri võimalusi, mida killustatud haiglavõrk ei suuda. Suurem organisatsioon on võimeline investeerima rohkem innovatsiooni ja tipptehnoloogiasse, mis on eduka ravi alus.

Patsient väärib kaasaegset keskkonda

Kõigi nende muutuste eesmärk on üks – patsiendi jaoks sujuv raviteekond. See on investeering patsiendi ohutusse ja kvaliteeti, mis on minu jaoks punane joon, millest me ei tagane.

Mõned kriitikud on viidanud, et praegused hooned on ju "vuntsitud" ja neis saab tööd teha. Saamegi, aga küsimus on: kui kaua veel? Meie infrastruktuur pärineb kohati eelmise sajandi algusest või 70-ndatest. See on nagu vana auto remontimine – mingil hetkel on mõistlikum ja odavam investeerida uude, kui lappida vana. See otsus ei ole ainult Tallinna projekt, vaid regionaalse ja üleriigilise tähtsusega investeering.

Julgeolek algab tugevast tervishoiust

Ma tean, et on esitatud argumente, justkui oleks üks keskne haigla kriisiolukorras kerge sihtmärk. Kuid vaadakem tõele näkku: kõige suurem oht meie tervishoiule on see, kui me ei suuda pakkuda kvaliteetset abi ja meie süsteem jookseb ummikusse amortiseerunud taristu tõttu juba rahuajal. Kaasaegne haigla tuleb ehitada, arvestades uusimaid kriisivalmiduse nõudeid, mida vanad hooned lihtsalt ei paku. Me ei valmistu ainult järgmiseks kümneks aastaks, vaid me loome püsivat väärtust kogu Põhja-Eesti regioonile.

Meie vastutus tuleviku ees

Ma usun siiralt, et Tallinna Haigla ühinemisprotsess, mis on nüüdseks saanud ka Konkurentsiameti heakskiidu, viib Eesti eriarstiabi uuele tasemele. Me liigume samm-sammult, kaasates oma inimesi ja arvestades riskidega, olgu selleks IT-süsteemide ühildamine või töökultuuride liitmine. Kuid me teeme seda optimismi ja teadmisega, et Eesti inimene väärib kaasaegset eriarstiabi tippkeskust. Tallinna Haigla ei ole monument betoonile. See on otsus investeerida Eesti inimeste tervisesse järgmise viiekümne aasta jooksul. Lõppkokkuvõttes ei ehita me uut haiglat. Me ehitame uut süsteemi tervishoius.